Isetegijas toimub oivaline projekt nimega
Ehk siis ingliskeelse nimega stashbusting.
Ma kaalusin oma lõngakraami spetsiaalselt selle projekti tarvis ära ja laias laastus tuli kokku 25 kg. Mis muidugi ei takistanud mul uue aasta esimestel päevadel VEEL lõnga osta. Aga nagu öeldakse, esimene samm sõltuvuse ohjeldamisel on sõltuvuse tunnistamine (ma pole küll väga veendunud, et ma oma sõltuvust ohjeldada soovin, aga...).
Igal juhul on esimesed 300 g langenud, seda nimelt
My So Called Scarf näol.
Varras 8 (hoidsin elus esimest korda nii jämedaid vardaid peos), lõngaks Filati Campolmi heidelõng, salli sisse läks niisiis 3 100-grammist tokki.
Mulle meeldib enesele väga selle lõnga tekstuur, sestap üks pilt ka lähemalt.
Muuseas, täna hommikul avastasin, et ma olen oma sidurnipuu ise kihva keeranud, nimelt sellega, et ma ta tuppa tõin. Viisin puukese nimelt kolme päeva eest uuesti õue, ehkki süda tilkus enesel verd, sest tema suvisest tihedast lehestikust oli järele jäänud täpselt neli lehte. Aga hullemaks minna ei saa, mõtlesin am endamisi. Ei läinudki, ühe lehe murdsin transpordi käigus veel ära, aga need viimase kolm püsivad hoolimata märatsevast uragaanist nagu liimitult. Õue viies tuleks muld ja juurekael ilmselt millegagi kinni katta (mina kasutasin ühte Camilla ohtratest tekkidest), kuna kastmisel (mis, nagu ühest siinsest aiandusfoorumist teada sain, on kohustuslik ka talveperioodil) võib minu aru järele vaesekesel lihtsalt külm hakata. Nii et sidrunipuu EI TAHA OLLA TOAS.
Ja täna hommikul tõi postiljon mulle veel ühe imelise raamatu, nimelt Asuka käest - otse Jaapanist ja midagi, mida ma olen kohutavalt kaua tahtnud.
Quindi ora non ridere, Asuka (casomai leggi questo post) ma 本当にありがとう!
