12/15/2011

Paber ja käärid (seekord kivita)

Arvuti kaustasid koristades leidsin kunagi ammu salvestatud paberivoltimise õpetuse (täpsemalt on tegu lilledest kokku pandud palli ehk kusudamaga (薬玉)).Tollal ei jõudnud asi ühest lillest kaugemale, ehkki nagu minuga harilikult juhtub, materjali reklaambuklettide näol kogusin ma ohtralt. Aga seekord oli tähtede seis paberi-alaselt mulle ilmselt soodsam, mis tähendab, et kaustad on endiselt sassis nagu Kört-Pärtli särk, aga mina pühendasin ülejäänud osa päevast voltimisele, lõikamisele ja kleepimisele.
Tavaorigami on äärmiselt algajasõbralik, kuna selleks pole vaja ei palju ruumi ega spetsiaalset varustust (sest vaevalt ka kõige enesekindlam algaja püüaks midagi Eric Joiseli loomingu sarnast valmis meisterdada). Lisaks saab suhteliselt väikese vaevaga vägagi muljetavaldavaid tulemusi: voltimine ise pole tänu lugematutele netis liikuvatele õpetustele kuigi keerukas, ainus tingimus on, et seda tuleb teha väga korralikult - võtab küll rohkem aega, aga see tasub kuhjaga ära. Muuseas on see hea võimalus kasutada ära kõiksugu kriitpaberist voldikud, tasuta ajalehed ja muu pahn, mida postkast alatasa täis on, sest voltida saab praktiliselt kõigest. Muidugi on olemas ka spetsiaalne origamipaber, aga see tundub mulle igas mõttes selge raiskamine. Mina igal juhul voltisin täiesti tavalisest kontoripaberist ja olen vähemalt ise endagi häbematult rahul.


Videoõpetuse leiab siit ja juhised detailide kokkupanekuks siit. Selle kusudama kokkupanekul kasutasin kõige tavalisemat liimipulka ja erinevate osade kuivamisel fikseerimiseks plastmassist pesupulki, allolevate siniste lillede juures aga vedelat kontoriliimi ja pikki kirjaklambreid. Viimaste juures on muuseas ka hästi näha, miks tuleb voltida  täpselt ja korralikult - lilled on viiest kroonlehest kokku pandud ja kuna viimased olid kõik natuke erinevad, pole südamik ilusti sümmeetriline.
Teine asi, mida tuleb teha väga korralikult ja oodata pigem kauem kui liiga vähe, on kleepimine - mina jätsin oranžhi palli pesupulgastatult üheks ööks ja kroonlehed kirjaklambritega lausa mitmeks päevaks seisma (viimane tulenes suures osas muidugi sellest, et ma lihtsalt unustasin need sahtlisse).
Järgmiseks tahan Carmen Sprungi Karambola-skeemi katsetada kalkaga ja suures formaadis, aga selleks on ilmselt karkassi vaja, sest ehkki elemendid hoiavad tänu ohtratele sirgetele murdejoontele väga hästi vormi, tundub kalka mulle siiski nii õhuke, et ilma toeta see püsti ei püsi. Aga see jääb arvatavasti juba järgmisesse aastasse...

Ja siis veel natuke silmailu: