Selle asjaga (sest kampsuniks on seda vist liiga vähe, salliks jälle liiga palju) on veider lugu. Ma ostsin lõngad Samaritaine'ist ja ammu enne seda, kui see kinni pandi, nii et üle kolme aasta tagasi. Ja siis nad seisid ja seisid ja ma hakkasin ka vahepeal kuduma ja siis harutasin ja kirusin ja jätsin siis asja sinnapaika (kes iganes on püüdnud mohääri harutada, teab, millest ma räägin)... kuni ühel hetkel tekkis Inspiratsioon. Sest mu selg külmetas pikkade tundidel arvuti ees konutades. Ja sallid on ebamugavad, sest need libisevad maha. Nii sündiski minu vestsall (või vest-sall, grammatikaliselt on see õigem, aga esimene kõlab paremini). Kootud niisiis jämedamat sorti mohäärist, varrastega 4,5. Alustatud sooniku esitükist (tol hetkel puudusid ringvardad, muidu oleksin teinud kõik ühes tükis). Kui see tundus piisavalt pikk, kudusin olemasolevate silmuste vahelt välja samapalju uusi ja seejärel mõlemad hõlmad eraldi valmis. Lõpuks kudusin valmis sooniku tagatüki, õmblesin hõlmad omavahel selja peal kokku ja eraldi kootud sooniku muu külge. Kogu kupatusel pole ehk väga apetiitset välimust (eriti minu tehtud fotol), aga väga hea soe on küll.
No comments:
Post a Comment