Sõna "kuduhullus" oli kuni eilseni minu jaoks lihtsalt kujundlik viis väljendada olukorda, kus inimesed tormavad ummisjalu iga silmapiirile ilmuva lõngamüügipunkti poole, ehkki endal on kodus (kui kasutada M.i väljendit) "tekstiilitööstus". Aga nüüd ma tean, et see on midagi veel enamat... Nimelt kudusin ma täna öösel kella neljani capecho kraed. Teadsin küll, et hommikul tuleb vara tõusta, aga sellest hoolimata lasin vardad käest alles siis, kui silm kinni vajus - õnneks jagus mul veel piisavalt oidu need voodist põrandale lükata (just nimelt lükata, panemiseks polnud ma tol hetkel enam võimeline).
Ent tulemus on asja väärt. Mulle ei meeldinud "üleminekud", mis tükkide vahele jäid, sestap kaustasin ajutist ülesloomist ja jätsin kõikide viisnurkade serva lahtised silmad. Nii et krae koon ma otse kehaosa külge - kõigepealt kudusin ühe rea parempidi, et motiivide servas ühenduskohad paistma ei jääks, siis aga hakkasin kuduma nii, nagu Norah Gaughan õpetuses selgitab, v.a. see, et parempidirea viimase silma koon kokku kahe kereosa servasilmusega. Sellesama kokkukootud silma tõstan tagurpidireal kudumata ära ning nii moodustub väga kena ja korrektne serv. Selle juures tuhat tänu leili33'le, kelle õpetuste järele sai mulle selgeks entrelac (sest seda on vaja külgekudumise juures) ning vasakult paremale kudumine (idem). Pildid eputamiseks panen niipea, kui krae valmis saan.
1 comment:
kuskohas toda lapikudumist kasutati capechos?
Post a Comment