Koju saabudes ootas mind ees selline imeilus lõng ehk Rowan Soft Lux Camel toonis,
millest hakkasin kohe suure kiiruga kuduma ammu järjekorras olevat põikipidi kampsunit. Aga tutkit, õige pea selgus, et mul on selle lõnga allergia (mina, täiesti allergiavaba inimene!) ja seega on lõng praeguseks kõrvaldatud. Kole kahju oli küll, eriti seeõttu, et ma olin juba üle poole valmis kudunud, kui see mulle ükskord pärale jõudis, aga teha polnud midagi, sest ma eelistan lõnga minemaviskamist sellele, kui mulle hommikul peeglist võõras hiinlane vastu vaatab. Seega tuleb värvispektri augustitöö ühest teisest liivakarva lõngast. Ja tundub, et Soft Lux on salakaval elukas, kuna ka selle eelmine omanik kannatas samade sümptomite all. Võib muidugi ka olla, et tegu on mõrvarelvaks mõeldud lõngaga (sest ma olen pärast viimaseid nädalaid veendunud, et inimene võib ennast ka surnuks SÜGADA).
See on juulikuu sinine. Kuna fotoaparaat keeldus koostööst ja ilma akuta ei töötanud, ei saanud ma jäädvustada tootmisprotsessi. Aga ma olen iseenda üle äärmiselt uhke, sest õmblemise alal olen ma veel midagi vähemat kui algaja. Materjaliks on kunagi igiammusel ajal Maratist ostetud trikotaaž, lõige võetud (ja kohandatud) Burdast ning see on seinini minu kolmas õmblustöö, mida ma olen vabatahtlikult nõus selga panema (esimene oli kahest voodilinast kokku õmmeldud ja vaarikapunaseks värvitud keskaja stiili hõlst, teine kooli käsitöötunnis õmmeldud kassidega öösärk).
Selsamal põhjusel ehk siis pildimasina puudmisel sain oma rahvusliku projekti töö üles 12. tunnil. Aga siiski sain, vastupidiselt juuli sinisele. Rahvuslik töö on kõlapaelad. Kõlatamist õppisin ma esiteks Mesimampsi juhatusel harjukate kokkusaamisel Sussimemme juures. Kasutaks siinkohal juhust ja tänaks veelkord kõiki, eriti muidugi Sussimemme ja Musamemme lahke võõrustamise eest, aga ka kõiki vahvaid isetegijaid, keda seal näha sai. Ning kuna varsti selle järel toimus suurepärane üritus, Kiruvere muinaslaager (millest kunagi pikemalt ja fotodega), kus ka õpetati kõladega kudumist lisaks muudele vingetele tehnikatele, sai mulle lõpuks selgeks, kuidas seda teha. Nii et kõigest sellest sündis ligi meeter kõlapaela "hanekäpa" mustriga (õige nimi peaks olema linnusilm, aga mulle need hanekäpad kohe kangesti meeldisid). Paelast saavad kas kotisangad või siis vöö.
*I have began my Isetegija forum's project Spectrum beige august (actually twice because I found out that I am strongly allergic to Rowan Soft Lux) and finished the blue july - a jersey dress, my third sewn garmet that is actually wearable.
For another KAL (dedicated to the national handicraft), a long tablet-woven ribbon that I am planning to use as bag handles or belt.
No comments:
Post a Comment