7/09/2008

12 rahvuslikku kuud: vol.1


Kõik algas 10 ruutmeetrist (see ei ole kirjaviga) punasest nahast, mille ma nelja kuu eest kingiks sain. Vibumeister, kelle juures ma harjutamas käin, tabas mu kord ahhetamas ja ohhetamas tohutu kuhja naharullide ees, mis tal nurgas vedeles, ja kui sai teada, et mulle meeldib punane, mis musta ja pruuni vahel säras, haaras kogu portsu ja toppis mulle pihku (siis pigem kaenla alla) à la mis-ma-sellega-teen-nagunii-midagi-asjalikku-temast-ei-saa, sest et siinne vibusport on tõsine asi ning seega punase nooletupe või vibukotiga ilmselt naljalt keegi peale minusuguste harakate ei käiks.
Seda taevamannat nähes teatas M. kohe, et tahab endale tubakakotti. Ja ega ma ei lasknud ennast pikalt paluda ning tegin kohe lõiked valmis. Aga kui hakkasin kotti välja lõikama, selgus terve rida asju: et mu auguraud on katki, et õmmelda ma nahka kusagil ei saa, et mu nahakäärid on kodus emme juures ja veel tuhat muud asja. Ja nii ma siis hädaldasin, kuni sattusin ERMi näituse peale piipudest ja tubakast. Siis käis äkitselt klõps ja ma tegin koti paari päevaga valmis.

Lõige on hästi lihtne, mis tahab jäljendada lõõtsaga kotte. Kuna tubakakott oli kunagi esindusese, siis tegin ta hästi uhke, küll kaunistusteta, aga kullakarva ööside ja paeltega. Kuna ma pole piisavalt "sport" selleks, et paksu kroomnahka käsitsi õmmelda, siis lõin servadesse augud ja pressisin öösidega kinni - eeskujuks oli seejuures niisugune ERMi lehel välja olnud kott.
Et tubakakotti kanti minu teada kohati ka vööl (eriti saartel pruudi teostataval viinutamisel), siis on kotisuu kahe kolmnurkse osa otsas öösid, kust saab panna läbi rõnga ja siis koti vöö külge kinnitada.
Ja veel üks asi, mille üle ma ise hästi uhke olen: kasutasin töö juures ainult käsitööriistu, s.t haamrit-tange, pisikest augurauda ja pulka ööside löömiseks. Kuna mul särfimisnuga pole, on nahaservad kivi peal õhemks hõõrutud ja siis pehmeks haamerdatud. Kott on täiuslikkusest väga kaugel, aga ma ise selle üle kangesti õnnelik ja enesega päris rahul.

Tänu Mme K'le tuli mul veel see ka meelde, et punane värv on traditsiooniliselt õnnetoov, nii et äkki jätab M. nüüd suitsetamise maha.
Ja veel: matemaatikast on tegelikult ka kohutavalt palju kasu (näiteks teadmisest, kuidas arvutada välja hüpotenuusi pikkust täisnurkses kolmnurgas).

*

This is the first work from the series of Traditional MAL (Make A Long?) project on Estonian isetegija. net. The object of the whole thing is to promote the traditional culture and to show that old things can be very new and interesting. You have to produce 6 objects during one year period for the project.
My first "thing" was a tobacco pouch for M. that is inspired by similar objects in Estonian traditional culture (the brown pouch is, I guess, from the 19.th cetury) but as I wanted to give it a twist, I used red leather and golden hardware as the tobacco was a pure luxury and therefore the bag containing it had to be very fancy. I am particularly proud of the fact that I used only hand-tools: a small hammer, eyelet cutter and bolt, tweezers and a concrete wall to smooth and thin the leather edges. As red is traditionally a lucky colour, perhaps now M. manages to quit smoking?
BTW, not wanting to seem over-educational or anything but study mathematics! It can be incredibly useful to know how to calculate the length of the hypotenuse of a right triangle...

1 comment:

Mme K said...

Ja ongi ilus! Ja nii punane, nii punane :)