Tahtsin teha tavalist inglise keeksi. Aga siis avastasin, et kapis on ainult väike nurgake võid, koogi sisse aga oleks seda tarvis ligi 150 g. Ent kus häda kõige suurem, seal internet kõige lähem (il en va de soi, et poodi ei viitsinud ma minna). Kust ma leidsin huvitava koogi, mida tehakse mitte või, vaid õliga. Sestap siis miksisin kaks retsepti kokku, lisades aineid, mida mul kodus oli.
Kook jahtub praegu, aga ma tegin prooviportsjonid, milledest ühe testisin kohe ka ära. Ja mulle endale meeldib kohe väga, nii et enesele meelespeaks ja ilmarahvale õpetuseks panen tema retsepti ka kirja. Minu meelest päris hea ja natuke jõululine kook tee juurde.
250 g jahu
kotike küpsetuspulbrit (10 g)
100 g peedisuhkrut
50 g rafineerimata roosuhkrut ehk pruuni suhkrut
u. 50 g ehk väikese kohvitassi täis oliiviõli.
Ja täidiseks korralik kamalutäis rosinaid, apelsini-ja näsasidruni (mida see vaene puu on küll teinud, et tal eesti keeles nii jõle nimi on?) sukaadi ning sorts Alchermest (aga selle asemel saaks ilmselt edukalt ka rummi tarvitada).
Esmalt panna rosinad tunnikeseks alkoholi sisse likku. Siis valada õli väikesesse potti ja panna tulele ning praktiliselt kohe segada sinna sisse pruun suhkur. Siis tuleb kogu kupatust kullipilguga jälgida, et tekkiv segu karamellikänkraks ei muutuks. Mina võtsin tulelt ära siis, kui suhkur hakkas tillukesi känkraid moodustama, aga osaliselt juba sulanud oli. Segasin sinna sisse rosinad koos alkoholiga ning sukaadi ja panin hetkeks uuesti tulele, sest vastasel juhul kleepub õli sees sulatatud suhkur kõvasti anuma põhja külge kinni.
Eraldi kausis segasin ükshaaval munad ja valge suhkru ning lisasin küpsetuspulbriga segamini sõelutud jahu. Lõpuks lisasin jahtunud õli-puuviljasegu ja segasin korralikult läbi. Tulemuseks oli muuseas täpselt mannavahu värvi tainas, sest Alchermes on erepunane. Lõpuks segasin juurde veel neli uhmris hästi peeneks tehtud nelgipunga ja kaks kauna kardemoni.
Jätsin taina umbes pooleks tunniks seisma. Seejärel vooderdasin küpsetuspaberiga pikliku vormi ja valasin taina sellesse. Ning 220 kraadi juures ahju - kook on valmis siis, kui tikuga proovides viimane puhtaks jääb.
Kahjuks on kook helepruun - ma lootsin ise salamisi, et äkki jääbki roosaks.
Pärast üritan teha ka fotod, aga praegu lähen oma sibulakeedist segama.
11/25/2008
11/24/2008
Rünnak jätkub
nii Teise Maailmasõja-aegsel Prantsusmaal
kui ka sokirindel.
SKA Mystery Socks, mille juures kasutasin ära terve hulga lõngajuppe - väga kiirelt valmivad ja tohutult soojad sokid. Varras 2,5 ja 2.
Minu esimesed Wollmeise-sokid. Lõng ja värvid on tõesti oivalised, ehkki ma olen reeglina kirju lõnga suhtes üsna negatiivselt meelestatud. Keras ja kududes tundub nagu puuvill, aga väga hea soe. Selle ainus probleem on see, et ta annab värvi, küll mitte palju, aga siiski. Ent võib-olla pesin ma sokke ka liiga kuumas vees. Eks järgmine kord näeb.
Muster pärineb muuseas webzine'st Knotions ja kannab nime "Hanging Vines". Ilmselt koon ma seda veelkord, aga nüüd juba varbast alustades. Ja teen järjekordsed põlvikud (ei tea, kas sellel haigusel on teaduslik nimi ka, kui kõik sokid põlvikuteks "lähevad"?).
Varras 1,5 Addi.
Ning lõpetuseks käeharjutus ehk Kate Gagnoni Selbu Modern barett. Ma pole kahe värviga nii ammu kudunud, et enne kampsuni juurde asumist otsustasin midagi väiksemat ette võtta. Ma pole ise temaga eriti rahul, sest vardad olid lõnga ja minu lõdva käe jaoks liiga jämedad, aga kaugelt augud ei paista ja muster ise on imeilus. Ning müts on soe.
Muuseas, alles pärast selle valmimist nägin Ravelryt lapates, et Freddy on enne mind üks ühele samade värvidega mütsi teinud. Äkki siiski on olemas mingisugune "eesti geen"?
kui ka sokirindel.
SKA Mystery Socks, mille juures kasutasin ära terve hulga lõngajuppe - väga kiirelt valmivad ja tohutult soojad sokid. Varras 2,5 ja 2.
Minu esimesed Wollmeise-sokid. Lõng ja värvid on tõesti oivalised, ehkki ma olen reeglina kirju lõnga suhtes üsna negatiivselt meelestatud. Keras ja kududes tundub nagu puuvill, aga väga hea soe. Selle ainus probleem on see, et ta annab värvi, küll mitte palju, aga siiski. Ent võib-olla pesin ma sokke ka liiga kuumas vees. Eks järgmine kord näeb.Muster pärineb muuseas webzine'st Knotions ja kannab nime "Hanging Vines". Ilmselt koon ma seda veelkord, aga nüüd juba varbast alustades. Ja teen järjekordsed põlvikud (ei tea, kas sellel haigusel on teaduslik nimi ka, kui kõik sokid põlvikuteks "lähevad"?).
Varras 1,5 Addi.
Ning lõpetuseks käeharjutus ehk Kate Gagnoni Selbu Modern barett. Ma pole kahe värviga nii ammu kudunud, et enne kampsuni juurde asumist otsustasin midagi väiksemat ette võtta. Ma pole ise temaga eriti rahul, sest vardad olid lõnga ja minu lõdva käe jaoks liiga jämedad, aga kaugelt augud ei paista ja muster ise on imeilus. Ning müts on soe.Muuseas, alles pärast selle valmimist nägin Ravelryt lapates, et Freddy on enne mind üks ühele samade värvidega mütsi teinud. Äkki siiski on olemas mingisugune "eesti geen"?
11/08/2008
Kaks ühes
Minu panus värvispektrisse, seekord kahe kuu eest korraga.
Oktoobri pruuniks on mohäärist, sokilõngast ja pärlitest müts. Ma tahtsin endale midagi 20. aastate stiilis pähe juba ammu, aga siis sattusin Ravelrys Jenny cloche'i peale. Ja poole päevaga oli müts valmis. Aga selle viimistlemise, kaunistamise ja pildistamise peale läks ligi neli kuud.
Teine värvispektri töö aga on minu suursaavutus traadiväänamise alal. Leidsin hiljaaegu Wigjigi lehekülje, kus on oivaliselt selgitatud mulle kõige suuremat peavalu tegevaid võtteid ehk siis ümmarguste aasade keeramist (ja tänu millele jõudsin arusaamisele, milleks/et mul on vaja ümarotsatange). Juba ammu olid mul olemas laavakuulid, jõepärlid ja pärlikapslid, mis ootasid pikkade silmadega oma aega. Mis siis lõpuks ka saabus ning nüüd on mul uus käekett.
(Idee pildistada ehteid raamatute peal tuleb muuseas Lucy blogist, mis on ka igas muus mõttes väga inspireeriv koht).
Oktoobri pruuniks on mohäärist, sokilõngast ja pärlitest müts. Ma tahtsin endale midagi 20. aastate stiilis pähe juba ammu, aga siis sattusin Ravelrys Jenny cloche'i peale. Ja poole päevaga oli müts valmis. Aga selle viimistlemise, kaunistamise ja pildistamise peale läks ligi neli kuud.
Teine värvispektri töö aga on minu suursaavutus traadiväänamise alal. Leidsin hiljaaegu Wigjigi lehekülje, kus on oivaliselt selgitatud mulle kõige suuremat peavalu tegevaid võtteid ehk siis ümmarguste aasade keeramist (ja tänu millele jõudsin arusaamisele, milleks/et mul on vaja ümarotsatange). Juba ammu olid mul olemas laavakuulid, jõepärlid ja pärlikapslid, mis ootasid pikkade silmadega oma aega. Mis siis lõpuks ka saabus ning nüüd on mul uus käekett.
(Idee pildistada ehteid raamatute peal tuleb muuseas Lucy blogist, mis on ka igas muus mõttes väga inspireeriv koht).
11/05/2008
Attack of the killer socks
Üks vingemaid filme, mida ma näinud olen
Aga sokid ründavad, kuna ma viimasel ajal neid ohjeldamatult koon. Praegu on pooleli SKA November Mystery, kuna see on suurepärane võimalus testida, kuidas mu tulevase uue mantelkampsuni lõngad koos välja näevad. Aga just said valmis Estheri sokid Stephanie van der Lindeni mustri järgi. Kuidagi eriti kevadised tunduvad ja sellepärast ristisin ma nad enda peas õunapuuõiteks.
Et mulle on hakandu hirmsal kombel meeldima sokkide varbast alustamine, siis tegin seda ka antud korral. Nii et ajutise ülesloomisega ja mähitud silmadega ehk short-row varbaots (tegin 5 rida "kitsendust", kuna mul on õnneks üsna lapikud varbad), tavaliste õhksilmustega kannakiil ja erinevalt originaalist mustriline kannalakk. Lisaks kasvatasin poole sääre pealt ühe silmuse lilledesse juurde, kuna vastasel juhul oleks nad koledal kombel kiskuma jäänud. Ja eelviimase ning viimase mustrikorduse juures kahandasin jälle algversiooniks tagasi, kuna sel moel ei vaja nad ülevalpüsimiseks ei kummi ega paela.
Ilusad sokid tulid ja ma olen tohutult rahul lõngaga, mdia muuseas home turule passima lähen: 40% akrüüli, 60% villa, näeb välja nagu puuvillane ja on soe nagu villane. Selline roosamannaroosa mulle enamasti eriti ei istu, aga nende sokkidega läheb ta küll nagu rusikas silmaauku.
Varras 1,5 nagu ikka (ma koon lihtsalt nii lõdvalt) ja paari põlvikute peale kulus täpselt 50 grammi (järele jäi umbes 20 cm). Nii et lisaks kobedale välimusele ka igati ökonoomsed sokid, kuna tokk lõnga maksis 1.50. Aega kulus ligi kaks nädalat, aga soki number kaks tegin valmis kahe õhtuga "Die Hard" tetraloogiat vaadates. Nii et mul on vastupidi kui enamikel sokikudujatel näib olevat: mitte teine, vaid esimene sokk on valulik tulema, teine läheb juba ludinal.
Aga sokid ründavad, kuna ma viimasel ajal neid ohjeldamatult koon. Praegu on pooleli SKA November Mystery, kuna see on suurepärane võimalus testida, kuidas mu tulevase uue mantelkampsuni lõngad koos välja näevad. Aga just said valmis Estheri sokid Stephanie van der Lindeni mustri järgi. Kuidagi eriti kevadised tunduvad ja sellepärast ristisin ma nad enda peas õunapuuõiteks.
Et mulle on hakandu hirmsal kombel meeldima sokkide varbast alustamine, siis tegin seda ka antud korral. Nii et ajutise ülesloomisega ja mähitud silmadega ehk short-row varbaots (tegin 5 rida "kitsendust", kuna mul on õnneks üsna lapikud varbad), tavaliste õhksilmustega kannakiil ja erinevalt originaalist mustriline kannalakk. Lisaks kasvatasin poole sääre pealt ühe silmuse lilledesse juurde, kuna vastasel juhul oleks nad koledal kombel kiskuma jäänud. Ja eelviimase ning viimase mustrikorduse juures kahandasin jälle algversiooniks tagasi, kuna sel moel ei vaja nad ülevalpüsimiseks ei kummi ega paela.
Ilusad sokid tulid ja ma olen tohutult rahul lõngaga, mdia muuseas home turule passima lähen: 40% akrüüli, 60% villa, näeb välja nagu puuvillane ja on soe nagu villane. Selline roosamannaroosa mulle enamasti eriti ei istu, aga nende sokkidega läheb ta küll nagu rusikas silmaauku.
Varras 1,5 nagu ikka (ma koon lihtsalt nii lõdvalt) ja paari põlvikute peale kulus täpselt 50 grammi (järele jäi umbes 20 cm). Nii et lisaks kobedale välimusele ka igati ökonoomsed sokid, kuna tokk lõnga maksis 1.50. Aega kulus ligi kaks nädalat, aga soki number kaks tegin valmis kahe õhtuga "Die Hard" tetraloogiat vaadates. Nii et mul on vastupidi kui enamikel sokikudujatel näib olevat: mitte teine, vaid esimene sokk on valulik tulema, teine läheb juba ludinal.
10/24/2008
Kasutan sunnitud kodusolekut blogimiseks, milleks seniajani lihtsalt aega pole olnud.
Vahepealsetest asjadest olen ma ise kõige rohkem sillas vast oma oranži septembri värvispektri ja SKA SOckdown septembri projektide alla läinud asjaga, nimelt oranžid sokid Raasiku lõngast
Kusjuures fotod on tehtud mu oma väikeste pontsakate (või siis tegelikult üsna kondiste) kätega. Kokku kulus umbes 40 grammi lõng, 2,0 hiina (korea?) bambusvarras ja muster Mystery Sock by Jeanne Fahihi.
Aega läks liiga palju, sest kui olin suure hurraaga mõlemad sokid kannani valmis kudunud, siis avastasin, et vist tuleks kududa ka kannakiil. Mida ma muidugi polnud teinud ja kuna mu sõbranna, kellele need mõeldud on, ei kanna kingi number 72, siis muudkui harutasingi. Üks tarkus ka, mida sellest kudumisest õppisin: äära rullis serva sees kudusin maha elastikniidiga ja kinnitasin serva korralikult nõeludes.
Vahepeal olen ma kokku hamsterdanud kohutava hulga igasugust ehtekraami kahest Esty poest: Minisibo ja Beadsupplies. Tänu esimesele avastasin jaapani cabochonid (mosaiigis pruun ja valge), teine aga omab aukartustäratavat valikut erikujuliste peadega ehetnõelu ning muud kraami, kusjuures pakk tuli Hiinast lausa välgukiirusel (u. 2 nädalaga - see on itaalia jubeda tolli juures selge ime).
Ehtenõelad lähevad kavasoleva fimost käevõru sisse, mida ma juba ammu olen teha tahtnud (cane ja pärlid), kiikhobust aga saab kas silmusemärkija või mõni ehe.
Vahepeal olen ka usinalt traadiväänamisega tegelenud, aga pildistamiseni pole jõudnud. Tegin "omaenese tarkusest" ja The Beady Eye kiviklibust (ehk siis nende gemstone mix) leitud kambaba jaspisest sõrmuse. Ning uurisin siis Eni Okeni kunagi ostetud sõrmusevalmistamisõpetust (miks mitte enne? Mul läks meelest ära, et mul õpetus olemas on). Ning selgus, et ma olen kõik õigesti teinud.
Selle peale läksin nii kuraasi täis, et tegin veel ühe sõrmuse, seekord türkiisist. Millega ma sugugi nii rahul pole, aga peamiselt seetõttu, et kivi on jube kobakas. Ilmselt vormistan kogu kupatuse hoopis kaelakeeks ümber.
(à suivre)
Vahepealsetest asjadest olen ma ise kõige rohkem sillas vast oma oranži septembri värvispektri ja SKA SOckdown septembri projektide alla läinud asjaga, nimelt oranžid sokid Raasiku lõngast
Kusjuures fotod on tehtud mu oma väikeste pontsakate (või siis tegelikult üsna kondiste) kätega. Kokku kulus umbes 40 grammi lõng, 2,0 hiina (korea?) bambusvarras ja muster Mystery Sock by Jeanne Fahihi.
Aega läks liiga palju, sest kui olin suure hurraaga mõlemad sokid kannani valmis kudunud, siis avastasin, et vist tuleks kududa ka kannakiil. Mida ma muidugi polnud teinud ja kuna mu sõbranna, kellele need mõeldud on, ei kanna kingi number 72, siis muudkui harutasingi. Üks tarkus ka, mida sellest kudumisest õppisin: äära rullis serva sees kudusin maha elastikniidiga ja kinnitasin serva korralikult nõeludes.
Vahepeal olen ma kokku hamsterdanud kohutava hulga igasugust ehtekraami kahest Esty poest: Minisibo ja Beadsupplies. Tänu esimesele avastasin jaapani cabochonid (mosaiigis pruun ja valge), teine aga omab aukartustäratavat valikut erikujuliste peadega ehetnõelu ning muud kraami, kusjuures pakk tuli Hiinast lausa välgukiirusel (u. 2 nädalaga - see on itaalia jubeda tolli juures selge ime).
Ehtenõelad lähevad kavasoleva fimost käevõru sisse, mida ma juba ammu olen teha tahtnud (cane ja pärlid), kiikhobust aga saab kas silmusemärkija või mõni ehe.
Vahepeal olen ka usinalt traadiväänamisega tegelenud, aga pildistamiseni pole jõudnud. Tegin "omaenese tarkusest" ja The Beady Eye kiviklibust (ehk siis nende gemstone mix) leitud kambaba jaspisest sõrmuse. Ning uurisin siis Eni Okeni kunagi ostetud sõrmusevalmistamisõpetust (miks mitte enne? Mul läks meelest ära, et mul õpetus olemas on). Ning selgus, et ma olen kõik õigesti teinud.
Selle peale läksin nii kuraasi täis, et tegin veel ühe sõrmuse, seekord türkiisist. Millega ma sugugi nii rahul pole, aga peamiselt seetõttu, et kivi on jube kobakas. Ilmselt vormistan kogu kupatuse hoopis kaelakeeks ümber.
(à suivre)
10/05/2008
Interlüüd
Your result for The Which Lolcat Are You? Test...
Longcat
Protector of truth.
Slayer of darkness.
Loooooong.
Longcat may seem like just a regular lengthy cat, but he is, in fact, looong. For proof, observe the longpic.
It is prophesized that Longcat and his archnemesis Tacgnol will battle for supremacy on Caturday. The outcome will change the face of the world, and indeed the very fabric of lolcatdom, forever.
Be grateful that the test has chosen you, and only you, to have this title.
To see all possible results, checka dis.
Slayer of darkness.
Loooooong.
Longcat may seem like just a regular lengthy cat, but he is, in fact, looong. For proof, observe the longpic.
It is prophesized that Longcat and his archnemesis Tacgnol will battle for supremacy on Caturday. The outcome will change the face of the world, and indeed the very fabric of lolcatdom, forever.
Be grateful that the test has chosen you, and only you, to have this title.
To see all possible results, checka dis.
9/21/2008
Bayern Bayern über alles
sest midagi sellist nagu sealsed ja muidugi ka austria Trachten ja sokid pole mina pikka aega näinud (kui, siis võib-olla ainult Põhjamaade ja muidugi Eesti tikandites).
Eriti võimsad on nende vikeldatud sukad ja muud kudumid, millede kohta on antud välja lugeamtu hulk raamatuid, aga kõige vingemad on ilmselt Maria Erlbacheri kolm köidet kudumismustritega.
Nii et kui leidsin Yarnissima oivalise Zum Dirndl põlvikumustri, siis hakkasin seda suure innuga kuduma, nii et mul läks tegelikkuses nende sokkidega ainult nädal aega, kui kudumispäevades arvestada (vahepeal oli pikk paus johtuvalt edukalt täidetud akadeemilistest kohustustest).
Varras oli 1,5 Addi - ja siinkohal ei saa taas kord kiitmata jätta Karnaluksi, kus on olemas isegi 1,25 vardad ja korsetiluud. Näidake mõni nn. "vana Euroopa" pood, kus selline valik oleks!
Lõng on Raasiku siidi ja meriino segu, mis pildi peal tundub väga armas ja mõnus, aga tegelikkuses pole eriti kiita, kahjuks: elastsust on vähe ja põlvik kipub väga kergesti välja venima ning sestap lonti vajuma. Ka ei suutnud ma välja noppida kõiki alustaimestiku elemente, mis lõnga sees oli ning see mulle kui puhtusemaniakile suurt ei istu. Aga õnneks haaras sukad lennult üks mu siinseid kudusõbrannasid ja seega saan rahuliku südamega hakata enesele uusi kuduma, seekord juba minu vanast lemmikust Raasiku peenikesest valgest täisvillasest, mis on ennast igatpidi tõestanud. Uuel versioonil teen natuke teistmoodi, lühema varbaotsa, sest esimest varianti harutasin neli korda üles, kuna pöid tuli liiga pikk (mis teha, kui inimesel on kääbikujalad). Samuti vähendan ilmselt kannaosa, kuna seda tuleb kududa kas 1,0 varrastega (mida mul pole) või jääb see number 37 jalal pahkluu ümber lihtsalt lotendama.
*
My latest favorite WIP/VIP: Zum Dirndl stocking from Yarnissima.
Eriti võimsad on nende vikeldatud sukad ja muud kudumid, millede kohta on antud välja lugeamtu hulk raamatuid, aga kõige vingemad on ilmselt Maria Erlbacheri kolm köidet kudumismustritega.Nii et kui leidsin Yarnissima oivalise Zum Dirndl põlvikumustri, siis hakkasin seda suure innuga kuduma, nii et mul läks tegelikkuses nende sokkidega ainult nädal aega, kui kudumispäevades arvestada (vahepeal oli pikk paus johtuvalt edukalt täidetud akadeemilistest kohustustest).
Varras oli 1,5 Addi - ja siinkohal ei saa taas kord kiitmata jätta Karnaluksi, kus on olemas isegi 1,25 vardad ja korsetiluud. Näidake mõni nn. "vana Euroopa" pood, kus selline valik oleks!Lõng on Raasiku siidi ja meriino segu, mis pildi peal tundub väga armas ja mõnus, aga tegelikkuses pole eriti kiita, kahjuks: elastsust on vähe ja põlvik kipub väga kergesti välja venima ning sestap lonti vajuma. Ka ei suutnud ma välja noppida kõiki alustaimestiku elemente, mis lõnga sees oli ning see mulle kui puhtusemaniakile suurt ei istu. Aga õnneks haaras sukad lennult üks mu siinseid kudusõbrannasid ja seega saan rahuliku südamega hakata enesele uusi kuduma, seekord juba minu vanast lemmikust Raasiku peenikesest valgest täisvillasest, mis on ennast igatpidi tõestanud. Uuel versioonil teen natuke teistmoodi, lühema varbaotsa, sest esimest varianti harutasin neli korda üles, kuna pöid tuli liiga pikk (mis teha, kui inimesel on kääbikujalad). Samuti vähendan ilmselt kannaosa, kuna seda tuleb kududa kas 1,0 varrastega (mida mul pole) või jääb see number 37 jalal pahkluu ümber lihtsalt lotendama.
*
My latest favorite WIP/VIP: Zum Dirndl stocking from Yarnissima.
9/13/2008
Värvispektri sinine juuli ja 12 rahvusliku kuu teine osa
Aga nüüd käsitööjutud.
Koju saabudes ootas mind ees selline imeilus lõng ehk Rowan Soft Lux Camel toonis,
millest hakkasin kohe suure kiiruga kuduma ammu järjekorras olevat põikipidi kampsunit. Aga tutkit, õige pea selgus, et mul on selle lõnga allergia (mina, täiesti allergiavaba inimene!) ja seega on lõng praeguseks kõrvaldatud. Kole kahju oli küll, eriti seeõttu, et ma olin juba üle poole valmis kudunud, kui see mulle ükskord pärale jõudis, aga teha polnud midagi, sest ma eelistan lõnga minemaviskamist sellele, kui mulle hommikul peeglist võõras hiinlane vastu vaatab. Seega tuleb värvispektri augustitöö ühest teisest liivakarva lõngast. Ja tundub, et Soft Lux on salakaval elukas, kuna ka selle eelmine omanik kannatas samade sümptomite all. Võib muidugi ka olla, et tegu on mõrvarelvaks mõeldud lõngaga (sest ma olen pärast viimaseid nädalaid veendunud, et inimene võib ennast ka surnuks SÜGADA).
See on juulikuu sinine. Kuna fotoaparaat keeldus koostööst ja ilma akuta ei töötanud, ei saanud ma jäädvustada tootmisprotsessi. Aga ma olen iseenda üle äärmiselt uhke, sest õmblemise alal olen ma veel midagi vähemat kui algaja. Materjaliks on kunagi igiammusel ajal Maratist ostetud trikotaaž, lõige võetud (ja kohandatud) Burdast ning see on seinini minu kolmas õmblustöö, mida ma olen vabatahtlikult nõus selga panema (esimene oli kahest voodilinast kokku õmmeldud ja vaarikapunaseks värvitud keskaja stiili hõlst, teine kooli käsitöötunnis õmmeldud kassidega öösärk).
Selsamal põhjusel ehk siis pildimasina puudmisel sain oma rahvusliku projekti töö üles 12. tunnil. Aga siiski sain, vastupidiselt juuli sinisele. Rahvuslik töö on kõlapaelad. Kõlatamist õppisin ma esiteks Mesimampsi juhatusel harjukate kokkusaamisel Sussimemme juures. Kasutaks siinkohal juhust ja tänaks veelkord kõiki, eriti muidugi Sussimemme ja Musamemme lahke võõrustamise eest, aga ka kõiki vahvaid isetegijaid, keda seal näha sai. Ning kuna varsti selle järel toimus suurepärane üritus, Kiruvere muinaslaager (millest kunagi pikemalt ja fotodega), kus ka õpetati kõladega kudumist lisaks muudele vingetele tehnikatele, sai mulle lõpuks selgeks, kuidas seda teha. Nii et kõigest sellest sündis ligi meeter kõlapaela "hanekäpa" mustriga (õige nimi peaks olema linnusilm, aga mulle need hanekäpad kohe kangesti meeldisid). Paelast saavad kas kotisangad või siis vöö.
*
I have began my Isetegija forum's project Spectrum beige august (actually twice because I found out that I am strongly allergic to Rowan Soft Lux) and finished the blue july - a jersey dress, my third sewn garmet that is actually wearable.
For another KAL (dedicated to the national handicraft), a long tablet-woven ribbon that I am planning to use as bag handles or belt.
Koju saabudes ootas mind ees selline imeilus lõng ehk Rowan Soft Lux Camel toonis,
millest hakkasin kohe suure kiiruga kuduma ammu järjekorras olevat põikipidi kampsunit. Aga tutkit, õige pea selgus, et mul on selle lõnga allergia (mina, täiesti allergiavaba inimene!) ja seega on lõng praeguseks kõrvaldatud. Kole kahju oli küll, eriti seeõttu, et ma olin juba üle poole valmis kudunud, kui see mulle ükskord pärale jõudis, aga teha polnud midagi, sest ma eelistan lõnga minemaviskamist sellele, kui mulle hommikul peeglist võõras hiinlane vastu vaatab. Seega tuleb värvispektri augustitöö ühest teisest liivakarva lõngast. Ja tundub, et Soft Lux on salakaval elukas, kuna ka selle eelmine omanik kannatas samade sümptomite all. Võib muidugi ka olla, et tegu on mõrvarelvaks mõeldud lõngaga (sest ma olen pärast viimaseid nädalaid veendunud, et inimene võib ennast ka surnuks SÜGADA).
See on juulikuu sinine. Kuna fotoaparaat keeldus koostööst ja ilma akuta ei töötanud, ei saanud ma jäädvustada tootmisprotsessi. Aga ma olen iseenda üle äärmiselt uhke, sest õmblemise alal olen ma veel midagi vähemat kui algaja. Materjaliks on kunagi igiammusel ajal Maratist ostetud trikotaaž, lõige võetud (ja kohandatud) Burdast ning see on seinini minu kolmas õmblustöö, mida ma olen vabatahtlikult nõus selga panema (esimene oli kahest voodilinast kokku õmmeldud ja vaarikapunaseks värvitud keskaja stiili hõlst, teine kooli käsitöötunnis õmmeldud kassidega öösärk).
Selsamal põhjusel ehk siis pildimasina puudmisel sain oma rahvusliku projekti töö üles 12. tunnil. Aga siiski sain, vastupidiselt juuli sinisele. Rahvuslik töö on kõlapaelad. Kõlatamist õppisin ma esiteks Mesimampsi juhatusel harjukate kokkusaamisel Sussimemme juures. Kasutaks siinkohal juhust ja tänaks veelkord kõiki, eriti muidugi Sussimemme ja Musamemme lahke võõrustamise eest, aga ka kõiki vahvaid isetegijaid, keda seal näha sai. Ning kuna varsti selle järel toimus suurepärane üritus, Kiruvere muinaslaager (millest kunagi pikemalt ja fotodega), kus ka õpetati kõladega kudumist lisaks muudele vingetele tehnikatele, sai mulle lõpuks selgeks, kuidas seda teha. Nii et kõigest sellest sündis ligi meeter kõlapaela "hanekäpa" mustriga (õige nimi peaks olema linnusilm, aga mulle need hanekäpad kohe kangesti meeldisid). Paelast saavad kas kotisangad või siis vöö.
*I have began my Isetegija forum's project Spectrum beige august (actually twice because I found out that I am strongly allergic to Rowan Soft Lux) and finished the blue july - a jersey dress, my third sewn garmet that is actually wearable.
For another KAL (dedicated to the national handicraft), a long tablet-woven ribbon that I am planning to use as bag handles or belt.
9/10/2008
Vanad võlad
Vahepealsetest tegemistest võiks kirjutada terve pika oopuse. Aga ma teen seda kunagi hiljem, praegu aga kõrvaldan ühe vana võla - annan huvilistele tiramisù retsepti.
AINED
1 karp (200 g) mascarpone- juustu
1 pakk (250 ml) vahukoort
4 muna
100 g suhkrut
1 pakk biskviitküpsiseid
kannutäis kanget kohvi
kakaopulbrit ja amarettot (soovi korral)
Alustuseks tuleb otsustada, miskujulist kooki soovid. Sellele vastavalt tuleb valida nõu, mis kannatab panna külmkappi. Kuna tegu on mitte väga kompaktse asjandusega, peavad nõul olema päris kõrged servad. Praktilisema meelega inimesed nagu mina kasutavad näiteks jäätisekarpe, aga kui valmistad maiustust, ütleme, romantiliseks õhtusöögiks, võib kasutada ka näiteks suuri veiniklaase või šampusepokaale (neid traditsioonilisi laiu)
Nõu põhja tuleb panna kiht küpsiseid, mis on korraks kange kohvi sisse kastetud. Kõige paremad küsised muuseas on praktiliselt täiseti maitsetud, piklikud ja kuivad küpsised, mille nimeks võib olla "ladyfingers", "savoiardi", "doigts de dames" või veel miskit muud. Kaubamajas on need küpsiseriiulis olemas, saksa päritolu ja nimeks "Löffelbiscuits". Hind on 35 krooni ja välja näevad nad sellised
Kiht küpsiseid vormis, saab asuda kreemi valmistamise juurde. Esmalt tuleb üksteisest eraldada munavalged ja -kollased. Valged võib kohe külma panna, sest neid ei lähe vaja. Kollased aga lähevad laia põhjaga keedunõusse ja kas veevanni (vähem riskialtid, aga kindla peale minejad) või pliidile (ohtliku elu armastajad), kus neid tuleb kloppida seni, kuni kollased hakkavad heledamaks tõmbama. Siis tuleb väikeste portsjonitena pidevalt kloppides lisada suhkur, mis peaks ideaalis täielikult ära sulama. Selleks ajaks on läbi kuumenenud ka munakollane, nii et kui suhkur on oma teralisuse kaotanud, pane pott kuumaalusele ja klopi seni, kuni mass on paks, läikiv ja ühtlane. Siis tõsta see jahtuma. Leigesse koogelmoogelisse sega mascarpone - siinkohal panen kõikidele südamele, et nad eelsitaksid eestimaist ehk Vigala toodangut, mis kohalike itaallaste sõnul pidi olema nii ehtne ja hea, et ka Läti ja Leedu kolleegid seda ostmas käivad. Ilusate kirjadega pakendid jõuavad meieni tihti Skandinaavia ja Soome kaudu, mis tähendab umbes neljanda järgu värskust. Hinnast rääkimata. Juustu segamine läheb reeglina üsna siva. Ja nüüd tuleb kreemi sisse valada üks paras sortsakas amarettot - täpset kogust ei oska ma öelda, sest ise panen ma seda alati tunde järgi. Kuna munakollane on läbi kuumutatud, saab kreemi ju nüüd ka maitsta, nii et alkoholi timmimine ei tohiks väga keerukas olla. Lõpuks klopi kõvaks vahuks vahukoor ja sega ka see kreemi sisse, aga ettevaatlikult, et koor kogu kupatust vedelaks ei teeks.
Nüüd võib vormipandud küpsistele raputada natuke kakaod, kui soovi on. Aga igal juhul käib koogi kokkupanek nii, et küpsistekihile tõstetakse kreemi, kuni kõpsiseid näha pole. Siis uued, ikka kohviga immutatud küpsised ja uuesti kreem, kuni vorm saab täis või kreem otsa lõppeb (mul juhtub tavaliset see viimane). Kook vähemalt tunniks, aga oleks hea, kui terveks ööks
külmkappi. Enne serveerimist raputa see üle õhukese kakaopulbri kihiga.
Kuna tiramisù on vist üks populaarsemaid magustoite Itaalias, siis on sellel ka miljon üks retsepti. Minu oma on võetud ühest prantsuse ajakirjast ja aja jooksul ennast eestlaste maitsemeele seisukohast igati tõestanud. Esimesel korral meenutas kogu kaadervärk oma konsistentsilt jogurtit, s.t. valgus otsemaid mööda taldrikut laiali. Selle vältimiseks ei maksa küpsistega koonerdada ja tuleb kreemi korralikult kuumutada ja kloppida ning siis ettevaatlikult koor sisse segada. Aga tegelikkuses on ained nii head, et isegi minu vedel küpsisepuru pandi nahka ja nagu mu isa ütleb, tuli veel puudugi.
AINED
1 karp (200 g) mascarpone- juustu
1 pakk (250 ml) vahukoort
4 muna
100 g suhkrut
1 pakk biskviitküpsiseid
kannutäis kanget kohvi
kakaopulbrit ja amarettot (soovi korral)
Alustuseks tuleb otsustada, miskujulist kooki soovid. Sellele vastavalt tuleb valida nõu, mis kannatab panna külmkappi. Kuna tegu on mitte väga kompaktse asjandusega, peavad nõul olema päris kõrged servad. Praktilisema meelega inimesed nagu mina kasutavad näiteks jäätisekarpe, aga kui valmistad maiustust, ütleme, romantiliseks õhtusöögiks, võib kasutada ka näiteks suuri veiniklaase või šampusepokaale (neid traditsioonilisi laiu)
Nõu põhja tuleb panna kiht küpsiseid, mis on korraks kange kohvi sisse kastetud. Kõige paremad küsised muuseas on praktiliselt täiseti maitsetud, piklikud ja kuivad küpsised, mille nimeks võib olla "ladyfingers", "savoiardi", "doigts de dames" või veel miskit muud. Kaubamajas on need küpsiseriiulis olemas, saksa päritolu ja nimeks "Löffelbiscuits". Hind on 35 krooni ja välja näevad nad sellised
Kiht küpsiseid vormis, saab asuda kreemi valmistamise juurde. Esmalt tuleb üksteisest eraldada munavalged ja -kollased. Valged võib kohe külma panna, sest neid ei lähe vaja. Kollased aga lähevad laia põhjaga keedunõusse ja kas veevanni (vähem riskialtid, aga kindla peale minejad) või pliidile (ohtliku elu armastajad), kus neid tuleb kloppida seni, kuni kollased hakkavad heledamaks tõmbama. Siis tuleb väikeste portsjonitena pidevalt kloppides lisada suhkur, mis peaks ideaalis täielikult ära sulama. Selleks ajaks on läbi kuumenenud ka munakollane, nii et kui suhkur on oma teralisuse kaotanud, pane pott kuumaalusele ja klopi seni, kuni mass on paks, läikiv ja ühtlane. Siis tõsta see jahtuma. Leigesse koogelmoogelisse sega mascarpone - siinkohal panen kõikidele südamele, et nad eelsitaksid eestimaist ehk Vigala toodangut, mis kohalike itaallaste sõnul pidi olema nii ehtne ja hea, et ka Läti ja Leedu kolleegid seda ostmas käivad. Ilusate kirjadega pakendid jõuavad meieni tihti Skandinaavia ja Soome kaudu, mis tähendab umbes neljanda järgu värskust. Hinnast rääkimata. Juustu segamine läheb reeglina üsna siva. Ja nüüd tuleb kreemi sisse valada üks paras sortsakas amarettot - täpset kogust ei oska ma öelda, sest ise panen ma seda alati tunde järgi. Kuna munakollane on läbi kuumutatud, saab kreemi ju nüüd ka maitsta, nii et alkoholi timmimine ei tohiks väga keerukas olla. Lõpuks klopi kõvaks vahuks vahukoor ja sega ka see kreemi sisse, aga ettevaatlikult, et koor kogu kupatust vedelaks ei teeks.Nüüd võib vormipandud küpsistele raputada natuke kakaod, kui soovi on. Aga igal juhul käib koogi kokkupanek nii, et küpsistekihile tõstetakse kreemi, kuni kõpsiseid näha pole. Siis uued, ikka kohviga immutatud küpsised ja uuesti kreem, kuni vorm saab täis või kreem otsa lõppeb (mul juhtub tavaliset see viimane). Kook vähemalt tunniks, aga oleks hea, kui terveks ööks
külmkappi. Enne serveerimist raputa see üle õhukese kakaopulbri kihiga.
Kuna tiramisù on vist üks populaarsemaid magustoite Itaalias, siis on sellel ka miljon üks retsepti. Minu oma on võetud ühest prantsuse ajakirjast ja aja jooksul ennast eestlaste maitsemeele seisukohast igati tõestanud. Esimesel korral meenutas kogu kaadervärk oma konsistentsilt jogurtit, s.t. valgus otsemaid mööda taldrikut laiali. Selle vältimiseks ei maksa küpsistega koonerdada ja tuleb kreemi korralikult kuumutada ja kloppida ning siis ettevaatlikult koor sisse segada. Aga tegelikkuses on ained nii head, et isegi minu vedel küpsisepuru pandi nahka ja nagu mu isa ütleb, tuli veel puudugi.
8/15/2008
Endiselt kodus
1. Käsin nädala eest lõpuks ometi Raasikul ja taas kord sattusin vasikavaimustusse kõigest seal leiduvast. Tegin seal ohjeldamatult pilte, mis asuvad albumis siin. Suutsin ise suhteliselt kindlameelseks jääda ja sestap lisandus minu varudesse ainult 250 grammi kollast-oranži Artisticut ja siidi-meriino segu, mis neil sõna otseses mõttes nurgas "vedeles" (fotol kollase taga).
2. Avastasin Tallinna lõngapoode, peamiselt Lianni, aga ka Kosmose vastas olevat väikest vahvat Epu lõngapoodi. Esimesest omandasin 10 kera tumerohelist Merisetat, millest saab kampsun, teise läksin Norot ostma, aga see oli paraku neil otsas.
3. Käisin Zip'i juures metallitöötlust õppimas kes, lisaks sellele, et ta teeb tohutult ilusaid asju, on ka äraütlemata kena inimene.
4. Olen vahelduva eduga kudunud oma beeži augustit, sinist juulit ja baieri stiilis sokke (viimaste juures muuseas minu uus ülesharutamisrekord - kuus korda).
Selline ilus unine periood on. Ja pühapäeval toimub Sussimemme juures Palu talus isetegijate kogunemine.
*
Et cette fois-ci, exprès pour Mélusine, résumé en français: j'ai été à l'usine de laine de Raasiku la semaine dernière et j'ai téléchargé les photos que j'ai faites ici . Et les echeveaux sur la première photo representent des coloris qu'ils produisent, Yellow-Orange-Red Artistic et Green Artistic. Et cela fait partie de mon affaire de "lana estone" actuellement en cours sur Ravelry.
Je profite pleinement de mes quasi-vacances en Estonie pour faire du shopping (là encore, beaucoup de laine!), faire des confitures avec Maman et juste pour... être.
2. Avastasin Tallinna lõngapoode, peamiselt Lianni, aga ka Kosmose vastas olevat väikest vahvat Epu lõngapoodi. Esimesest omandasin 10 kera tumerohelist Merisetat, millest saab kampsun, teise läksin Norot ostma, aga see oli paraku neil otsas.3. Käisin Zip'i juures metallitöötlust õppimas kes, lisaks sellele, et ta teeb tohutult ilusaid asju, on ka äraütlemata kena inimene.
4. Olen vahelduva eduga kudunud oma beeži augustit, sinist juulit ja baieri stiilis sokke (viimaste juures muuseas minu uus ülesharutamisrekord - kuus korda).
Selline ilus unine periood on. Ja pühapäeval toimub Sussimemme juures Palu talus isetegijate kogunemine.
*
Et cette fois-ci, exprès pour Mélusine, résumé en français: j'ai été à l'usine de laine de Raasiku la semaine dernière et j'ai téléchargé les photos que j'ai faites ici . Et les echeveaux sur la première photo representent des coloris qu'ils produisent, Yellow-Orange-Red Artistic et Green Artistic. Et cela fait partie de mon affaire de "lana estone" actuellement en cours sur Ravelry.
Je profite pleinement de mes quasi-vacances en Estonie pour faire du shopping (là encore, beaucoup de laine!), faire des confitures avec Maman et juste pour... être.
8/01/2008
Jälle kodus
...ehkki ma poleks äärepealt jõudnud, sest rong jäi tund aega hiljaks. Ja lennukid teadupärast ei oota. Aga ehk on varraste närimine kuidagi maagilise mõjuga, sest ma olin check-in'is peaaegu esimene. Pikk ootamine tähendas muuseas ka seda, et mu Mystic Light number kaks (iseendale ja roheline seekord) pikenes päris mitme rea võrra.
Lõpetasin vahepeal oma Mystic Meadowsi ja olen ise sellega väga rahul, sest mul polegi kunagi varem pitsist tekki olnud. Lõngaks 400 jämedat 100% villane (nagu ikka Filati Campolmist), varras 4,5. Ma kord juba jutustasin oma kannatuste rajast selle mustriga, aga lõppkokkuvõttes polnudki nii hull. Ja kelle vigadest siis ikka õppida kui mitte enese omadest (loodetavasti õpin ma ka kord pildistama nii, et fotod ei sarnane öösel pildistatud udukogudele).
Lisaks on vahepeal valminud värvispektri kollane. Mulle meeldivad küll kõik värvid, aga selle kollasega läks kuidagi vaevaliselt. Kuni siis viimasel hetkel enne esitamist tekkis inspiratsioon. Nii et ma nikerdasin lennukis ja veel eile õhtul ja lõpuks sai ta selline.
Materjaliks hiigelsuured pärlid (keel ei paindu ja käsi ei tõuse neid seemnehelmesteks nimetama, võtke heaks või pange pahaks) pluss mitu kilomeetrit tamiili. Ma ei tea, kui hästi see paista on, aga lillede südamikus on veel tibatillukesed valged pärlid. Modelliks on muuseas minu lemmikkübar, mis läheb lähemal ajal ümberdisainimisele.
Siis alustasin ma veel augustibeeži, aga nagu reeglid ette näevad, fotosid sellest enne valmimist ei tule. Tuleb Rowan Soft Luxist, mille Ravelryst omandasin.
Ja lõpuks loodan lähemal ajal saada kaelast viis aastat seal rippunud kivi. Nii et palun pöidlahoidmist.
Lõpetasin vahepeal oma Mystic Meadowsi ja olen ise sellega väga rahul, sest mul polegi kunagi varem pitsist tekki olnud. Lõngaks 400 jämedat 100% villane (nagu ikka Filati Campolmist), varras 4,5. Ma kord juba jutustasin oma kannatuste rajast selle mustriga, aga lõppkokkuvõttes polnudki nii hull. Ja kelle vigadest siis ikka õppida kui mitte enese omadest (loodetavasti õpin ma ka kord pildistama nii, et fotod ei sarnane öösel pildistatud udukogudele).
Lisaks on vahepeal valminud värvispektri kollane. Mulle meeldivad küll kõik värvid, aga selle kollasega läks kuidagi vaevaliselt. Kuni siis viimasel hetkel enne esitamist tekkis inspiratsioon. Nii et ma nikerdasin lennukis ja veel eile õhtul ja lõpuks sai ta selline.
Materjaliks hiigelsuured pärlid (keel ei paindu ja käsi ei tõuse neid seemnehelmesteks nimetama, võtke heaks või pange pahaks) pluss mitu kilomeetrit tamiili. Ma ei tea, kui hästi see paista on, aga lillede südamikus on veel tibatillukesed valged pärlid. Modelliks on muuseas minu lemmikkübar, mis läheb lähemal ajal ümberdisainimisele.Siis alustasin ma veel augustibeeži, aga nagu reeglid ette näevad, fotosid sellest enne valmimist ei tule. Tuleb Rowan Soft Luxist, mille Ravelryst omandasin.
Ja lõpuks loodan lähemal ajal saada kaelast viis aastat seal rippunud kivi. Nii et palun pöidlahoidmist.
7/09/2008
12 rahvuslikku kuud: vol.1
Kõik algas 10 ruutmeetrist (see ei ole kirjaviga) punasest nahast, mille ma nelja kuu eest kingiks sain. Vibumeister, kelle juures ma harjutamas käin, tabas mu kord ahhetamas ja ohhetamas tohutu kuhja naharullide ees, mis tal nurgas vedeles, ja kui sai teada, et mulle meeldib punane, mis musta ja pruuni vahel säras, haaras kogu portsu ja toppis mulle pihku (siis pigem kaenla alla) à la mis-ma-sellega-teen-nagunii-midagi-asjalikku-temast-ei-saa, sest et siinne vibusport on tõsine asi ning seega punase nooletupe või vibukotiga ilmselt naljalt keegi peale minusuguste harakate ei käiks.
Seda taevamannat nähes teatas M. kohe, et tahab endale tubakakotti. Ja ega ma ei lasknud ennast pikalt paluda ning tegin kohe lõiked valmis. Aga kui hakkasin kotti välja lõikama, selgus terve rida asju: et mu auguraud on katki, et õmmelda ma nahka kusagil ei saa, et mu nahakäärid on kodus emme juures ja veel tuhat muud asja. Ja nii ma siis hädaldasin, kuni sattusin ERMi näituse peale piipudest ja tubakast. Siis käis äkitselt klõps ja ma tegin koti paari päevaga valmis.
Lõige on hästi lihtne, mis tahab jäljendada lõõtsaga kotte. Kuna tubakakott oli kunagi esindusese, siis tegin ta hästi uhke, küll kaunistusteta, aga kullakarva ööside ja paeltega. Kuna ma pole piisavalt "sport" selleks, et paksu kroomnahka käsitsi õmmelda, siis lõin servadesse augud ja pressisin öösidega kinni - eeskujuks oli seejuures niisugune ERMi lehel välja olnud kott.
Et tubakakotti kanti minu teada kohati ka vööl (eriti saartel pruudi teostataval viinutamisel), siis on kotisuu kahe kolmnurkse osa otsas öösid, kust saab panna läbi rõnga ja siis koti vöö külge kinnitada.Ja veel üks asi, mille üle ma ise hästi uhke olen: kasutasin töö juures ainult käsitööriistu, s.t haamrit-tange, pisikest augurauda ja pulka ööside löömiseks. Kuna mul särfimisnuga pole, on nahaservad kivi peal õhemks hõõrutud ja siis pehmeks haamerdatud. Kott on täiuslikkusest väga kaugel, aga ma ise selle üle kangesti õnnelik ja enesega päris rahul.
Tänu Mme K'le tuli mul veel see ka meelde, et punane värv on traditsiooniliselt õnnetoov, nii et äkki jätab M. nüüd suitsetamise maha.
Ja veel: matemaatikast on tegelikult ka kohutavalt palju kasu (näiteks teadmisest, kuidas arvutada välja hüpotenuusi pikkust täisnurkses kolmnurgas).
*
This is the first work from the series of Traditional MAL (Make A Long?) project on Estonian isetegija. net. The object of the whole thing is to promote the traditional culture and to show that old things can be very new and interesting. You have to produce 6 objects during one year period for the project.
My first "thing" was a tobacco pouch for M. that is inspired by similar objects in Estonian traditional culture (the brown pouch is, I guess, from the 19.th cetury) but as I wanted to give it a twist, I used red leather and golden hardware as the tobacco was a pure luxury and therefore the bag containing it had to be very fancy. I am particularly proud of the fact that I used only hand-tools: a small hammer, eyelet cutter and bolt, tweezers and a concrete wall to smooth and thin the leather edges. As red is traditionally a lucky colour, perhaps now M. manages to quit smoking?
BTW, not wanting to seem over-educational or anything but study mathematics! It can be incredibly useful to know how to calculate the length of the hypotenuse of a right triangle...
6/29/2008
Misery Meadows?
Et ei tekiks arusaamatusi, ütlen kohe ära, et mulle hirmsasti meeldib Anna Dalvi Müstiline Aas. Nii et mustris eneses pole midagi kurbloolist. Kurblooline on lihtsalt see, et ma kudusin valmis esimese osa
(ühekordne Cashwool, valged pärlid) ja harutasin siis üles, kuna algus oli väga kribu (pildil proovilapp).
Ja siis kudusin uuesti
ja harutasin siis üles, kuna puuvillane ei meeldinud mulle.
Ja siis kudusin uuesti
ja harutasin uuesti, sest ma ei vaja keeruka lillemustriga salli (kahekordne Cashwool, pärliteta).
Nii et ma koon seda praegu neljandat korda, paksust villasest lõngast ja suurte varrastega (vähemalt minu jaoks on 3,5 suur) ja olen seekord päris rahul.
Lõng on 4 keeruga Filati Campolmi imelisest vikerkaarevärvilisest kuhjast (võtaks sealt kohe kümnete kilodega). Käsil on juba rida 200, nii et seekord vist läheb õnneks.
Lisaks sellele on pooleli Casablanca sall (sinine masinalõng Filati Campolmi, vardad 3,75) ja varsti hakkan VIST kuduma Pearled Romance'i- nimelist imeasja (seal saan lõpuks ära kasutada Enrico imelise Cashwooli). Mis ma kõigi nende sallidega küll peale hakkan, seda ma ei tea. Aga no eks siis jõulukingitused ole sel aastal hooleta...
*
First af all, I LOVE Anna Dalvi's pattern for Mystic Meadows. The pattern itself is very far from beinga "misery" - I just have unraveled it 3 times already. But now I have changed yarn and am happy at last.
I also began a stole called Casablanca and will start soon a very beautiful Pearled Romance.
(ühekordne Cashwool, valged pärlid) ja harutasin siis üles, kuna algus oli väga kribu (pildil proovilapp).Ja siis kudusin uuesti
ja harutasin siis üles, kuna puuvillane ei meeldinud mulle.Ja siis kudusin uuesti
ja harutasin uuesti, sest ma ei vaja keeruka lillemustriga salli (kahekordne Cashwool, pärliteta).Nii et ma koon seda praegu neljandat korda, paksust villasest lõngast ja suurte varrastega (vähemalt minu jaoks on 3,5 suur) ja olen seekord päris rahul.
Lõng on 4 keeruga Filati Campolmi imelisest vikerkaarevärvilisest kuhjast (võtaks sealt kohe kümnete kilodega). Käsil on juba rida 200, nii et seekord vist läheb õnneks.Lisaks sellele on pooleli Casablanca sall (sinine masinalõng Filati Campolmi, vardad 3,75) ja varsti hakkan VIST kuduma Pearled Romance'i- nimelist imeasja (seal saan lõpuks ära kasutada Enrico imelise Cashwooli). Mis ma kõigi nende sallidega küll peale hakkan, seda ma ei tea. Aga no eks siis jõulukingitused ole sel aastal hooleta...
*
First af all, I LOVE Anna Dalvi's pattern for Mystic Meadows. The pattern itself is very far from beinga "misery" - I just have unraveled it 3 times already. But now I have changed yarn and am happy at last.
I also began a stole called Casablanca and will start soon a very beautiful Pearled Romance.
6/15/2008
Interlüüd 2
Muhvilt
The rules of the game are that each player answers the following five questions about themselves. At the end of the post, the player then tags five or six other people. The player should then notify those individuals that they have in turn been tagged. Also, once you have posted your answers, please let the person who tagged you know.
1. What were you doing ten years ago?
10 years ago I went in France for the very first time in my life. It was an adventurous trip as it was in 1998 when there were inondations in whole Central Europe and so when we arrived to the little town on the Polish border called Wroclaw with our tourist bus, the inhabitants were already closing all the bridges with sandbags... but nevertheless we managed to pass (looking back, we could see the people blocking the narrow passage in the tunnel with bags). It was also the year I translated my first book.
2. What are five things on my to do list?
1. Finish my thesis.
2. Find a new house.
3. Learn to sew.
4. Learn German, Greek and Chinese or Japanese.
5. Learn to finish the things I begin.
3. Snacks I enjoy.
Fruit of any kind. And tea.
4. Things I would do if I were a billioniare?
I would pay all the debts of all my relatives and friends, buy a house in the mountans and build an animal shelter.
5. Places I have lived?
In Estonia, in Tartu, Tallinn and Muuga. Then in Paris and now in a small town called Reggello near Florence (where I made a forced 4-months hald waiting our house to be ready).
And I tag:
Granadiriso
Laraenigma
Blacky
Varras
Bubbly
The rules of the game are that each player answers the following five questions about themselves. At the end of the post, the player then tags five or six other people. The player should then notify those individuals that they have in turn been tagged. Also, once you have posted your answers, please let the person who tagged you know.
1. What were you doing ten years ago?
10 years ago I went in France for the very first time in my life. It was an adventurous trip as it was in 1998 when there were inondations in whole Central Europe and so when we arrived to the little town on the Polish border called Wroclaw with our tourist bus, the inhabitants were already closing all the bridges with sandbags... but nevertheless we managed to pass (looking back, we could see the people blocking the narrow passage in the tunnel with bags). It was also the year I translated my first book.
2. What are five things on my to do list?
1. Finish my thesis.
2. Find a new house.
3. Learn to sew.
4. Learn German, Greek and Chinese or Japanese.
5. Learn to finish the things I begin.
3. Snacks I enjoy.
Fruit of any kind. And tea.
4. Things I would do if I were a billioniare?
I would pay all the debts of all my relatives and friends, buy a house in the mountans and build an animal shelter.
5. Places I have lived?
In Estonia, in Tartu, Tallinn and Muuga. Then in Paris and now in a small town called Reggello near Florence (where I made a forced 4-months hald waiting our house to be ready).
And I tag:
Granadiriso
Laraenigma
Blacky
Varras
Bubbly
6/08/2008
Maikuu roosa
Minu maikuu roosa on valmis. Tegu on Candle Flame rätikuga, ehkki minu meelest on need rohkem lehed kui leegid (huvitav, mida ütleks siinkohal Freud? kui parafraseerida Ottot filmist "Kala nimega Wanda").Sall sobiks ise väga hästi muuseas Wandale...
Tegelikult võiks selle nimi olla ka autosall, sest ma kudusin seda põhiliselt kiirteel Firenzest Reggellosse ja tagasi (hea lihtne muster, seda saab ka pimedas kududa) ja kuna asja eesmärgiks oli valmistada midagi suurt ja sooja puhuks, kui M. avab kõik autoaknad, sest tal on palav, aga mina lõdisen külmast. Siinkohal peaks järgnema kohustuslik lõik selle kohta, kui vale on see, et põhjamaised inimesed ei karda külma... aga ehk mõni teine kord.
Ma muutsin salli natuke, sest mulle ei meeldinud see justkui äralõigatud serv: kudusin esimese lehe valmis (seejuures tuleb serv silmuseline teha, ülejäänud sallil tuleb läbi kududa ka esimene silmus), heegeldasin vasakpoolse serva kinnissilmustega üle kuni järgmise lehe esimese servani ja siis kordasin kogu toimingut, s.t. leht valmis ja serv üle heegeldada. Jäi päris kena minu meelest.
Tutid on servas kolmel põhjusel: esiteks, kuna ma tahtsin ausalt ära kulutada kõik need 400 grammi oivalist vanaroosat lõnga, mis ma Campolmist ostsin, teiseks, kuna ma polnud veel saanud oma uhiuusi Prymi tupsumasinaid (ristisin nad hellitavalt LaaLaa1, LaaLaa2, LaaLaa3 ja MikroLaaLaa'ks) kasutada, kolmandaks, kuna nii tulevad servasakid eriti hästi välja.Muster niisiis Dean Crane'ilt, lõng Filati Calmpomist (100% villane), vardad 3,5 ja asi ise läheb Maikuu roosana kirja Värvispektri projekti.
*I just finished blocking my pink Candle Flame shawl (BTW, in my opinion the flames are more like leafs). I slightly modified it, adding a pointed edging and some pompons. The "leafs" on the edge are all finished separately but with one continuous strand of the yarn: on the last WS row, you eliminate the two purl stitches between the flames, purling them together with the first and the last stitch of every leaf. Then, on RS, you complete one leaf/flame at a time (paying attention to not knit the first stitch! to have loops on the edge instead of knots; if you know how to knit from left to right, it might be really useful because in this way, you do not have to turn your work every time). Then, without cutting the yarn, crochet on the stitches on the left edge of the leaf until the first stitch of the next leaf, then complete this leaf, crochet etc. until the edge is ready.
The pompons have two functions: firstly, I used ALL the 400 g of yarn I had for this project, secondly, they help the points of the edge stay pointy.
Pattern: Candle Flame Shawl by Dean Crane
Yarn: 400 g 100% wool from Filati Campolmi
Needles: 3.5
6/04/2008
Interlüüd
granadiriso soovil, minu tahtel... Küsimused pärinevad Babble-Dabble blogist. *A little questionnaire sent to me by Emme. As I found it rather amusing,
- Answer at least three of the questions. Yes, I know a few look time-consuming and there are several of them. That's why I only ask for three. See? I'm nice!
- Post them and the rules on your blog, and please link back to me here. Pretty please *^_^* ?
- Comment here telling me and the rest of our little party where you're at and link to yourself.
- That's all!
- Oh yeah, don't forget to tag others!
- What's the last book you read that you thought was really super, inspiring, you'd recommend it to most anyone? MUUMINTROLL by Tove Jansson.
- What food totally grosses you out, you'd never be able to touch it? Ew. Gag. *hurl* French sausage called "andouillette" that is made of cow's stomach but only because I was sick two days after I first eat it. Normally, I am rather curious by nature so I tend to try every food I stumble on (so this is how I have eaten termites for example).
- Did you ever watch a scary movie that frightened you so much you were afraid of the dark afterward? I mean like you're lying in bed trying to sleep, but you have to pee, but you're scared to get up. It doesn't have to be recently; could be when you were a kid. So what movie was it? Any scary movie, just pick one - and I still sleep with the light on if someone obliges me to watch one.
- Is there a song that makes you dance every time you hear it? Would you tap you feet and sing along to it in public? MORRISSEY, There is a Light that never goes out. And I do sing along to it even now, adding the video.
- Tattoos: yes or no? Do you have any? Tell us! Do you think they're gross? TELL US! No, I do not but I would like to.
- When's the last time you laughed so hard your ribs ached and/or you nearly peed yourself? What made you do it? Reading the bribs of conversations between Finnish doctors here (sorry all non-Estonians but this humour is not translatable) .
- Draw or doodle a picture of your pet(s) and post it if possible. Nothing fancy, don't be shy! I have a pet that can not be drawn because she just never keeps still...
- Go through a stack or box of your old music. Stuff that you may not have heard in years. Pick one and tell us about it. Is it as good (or as bad) as you remember? Led Zeppelin. And it still remains a classic but my love story with them is definitely over.
- Do you still sleep with a stuffed animal? We won't laugh! Yep. With a polar bear my husband gave my on my 25th birthday.
5/23/2008
Capecho - the end of a Saga
Capecho on valmis. Otste peitmisega läks aega nädal aega, siis veel päev nööpide õmblemisega (enamik muidugi sellega, et leida minu kodus olemas oleva 25 nööbi hulgast sobilikud).Jõgeva "meriino" tegi läbi oma tavalise metamorfoosi ja muutus pisut porikarva mügarlikust nutsakast helevalgeks, pehmeks iluduseks. Ainus asi, mille pärast ma ennast kirun, on see pagana punane akrüül, mida ma silmuste ülesloomiseks kasutasin. No kes käskis mul just EREPUNAST lõnga kasutada, mida ma nüüd näpin sealt seest ilmselt viimsepäeva laupäevani ja veel paar tundi pühapäevast takkajärele? Pean lihtsalt pöialt, et pikapeale saan ma selle sealt seest kätte...
Aga minu muudatused on niisiis järgmised: detailide servades lahtised silmad (palmikud näevad palju paremad välja). Krae külge kootud. Allaserva samasugune krae kootud. Servadesse kant lisatud.Ette lisasin veel ühe viisnurga, kuna mulle ei meeldidud kogu kupatuse lahtised hõlmad. Ja pealekäiva hõlma serva kudusin samasugusest "i-cordist" nööbiaasad. Praegu on ainus probleem nööbid, mis mulle suurt ei meeldi, aga midagi paremat polnud võtta ja nii kangesti tahtsin asja valmis saada... Nööbid muuseas on ostetud kohutava kiiruga Montmartre'ilt, ühe hästi ebameeldiva, aga maailma parima valikuga nööbimüüja käest. Ma tean, astusin poodi veerand tundi enne kinnipanemist, sest kogu aeg oli Marché St-Pierre'is ja Sympa kaltsukuhjades tuhlates ära läinud, aga see ei õgustanud Maadamit, kes puuris mind kogu selle aja jooksul, mis ma poes viibisin, keskaegse turniirioda sarnase pilguga.
Asja ei teinud paremaks ka see, et ma ostsin vist poe ühed odavamad nööbid - tegelikult pole neil häda miskit, nad lihtsalt ei sobi mu meelest eriti hästi selle kampsuniga, aga ma saan nööbipoodi alles homme (kui saan) ja ma tahtsin nii kangesti asja ära lõpetada.Fotod on nagu on, sest tool pole suurem asi model, aga ma püüan panna üles midagi paremat niipea, kui available fotograafi leian.
*
Capecho is ready. Finally. And I am probably one of those 3 persons who did not have sizing issues, perhaps because I used 2,5 needles for aran weight yarn. But it does not mean I did not do modifications to it.
My alterations were as follows: as I did not like the way the pentagons and their junctions turned out, I used a provisional cast-on for the whole garment because in this way, cables "run" smoothly from one detail to another. Once the necessary number of pentagons was ready, I collected the stitches for the collar and, using "entrelac" principle and provisional cast on once more, knit it directly to the body. I knitted together the last stitch of the collar and 2 stitches of the body on RS rows and slipped it then without kitting on WS rows, meaning that for one stitch of the body, there is 1 row of the collar.
Once the collar was ready, I continued on the side of the collar, knitting an I-cord directly "on" it and therefore resolving the problem of the unfinished-looking edges. I continued until the bottom and the knit another "collar" there (following Ingrid's solution), avoiding therefore the floppiness and empty holes under the arms. The "2 stitches for 1" did not work there but it was easy to adjust it so it sat there just perfectly.
The main thing I did was with the front pannel: I added one pentagon so it became more "cardigan-like" and knitted hoops for buttons (directly attatched to the I-cord edging).
I am not quite happy with the buttons but well, I can always change them.
Vademecum
Yarn: Aade Lõng (Raasiku) white "merino" (4-ply weight), 100% wool
Needles: 2,5
Size of pattern used: M
My alterations were as follows: as I did not like the way the pentagons and their junctions turned out, I used a provisional cast-on for the whole garment because in this way, cables "run" smoothly from one detail to another. Once the necessary number of pentagons was ready, I collected the stitches for the collar and, using "entrelac" principle and provisional cast on once more, knit it directly to the body. I knitted together the last stitch of the collar and 2 stitches of the body on RS rows and slipped it then without kitting on WS rows, meaning that for one stitch of the body, there is 1 row of the collar.
Once the collar was ready, I continued on the side of the collar, knitting an I-cord directly "on" it and therefore resolving the problem of the unfinished-looking edges. I continued until the bottom and the knit another "collar" there (following Ingrid's solution), avoiding therefore the floppiness and empty holes under the arms. The "2 stitches for 1" did not work there but it was easy to adjust it so it sat there just perfectly.
The main thing I did was with the front pannel: I added one pentagon so it became more "cardigan-like" and knitted hoops for buttons (directly attatched to the I-cord edging).
I am not quite happy with the buttons but well, I can always change them.
Vademecum
Yarn: Aade Lõng (Raasiku) white "merino" (4-ply weight), 100% wool
Needles: 2,5
Size of pattern used: M
Subscribe to:
Posts (Atom)